Raamatut "Minu Ameerika" asusin lugema teatud eelarvamusega, millegipärast arvasin, et see on lihtsalt Epu Ameerika-elu päevaraamat. ostsin selle siiski ja ei kahetse. ma ei ole ise ameerika-eluga kokku puutunud rohkem kui filmides nähtu põhjal, aga see raamat suutis mind väga palju üllatada. esiteks meeldis mulle see, et kirjutatud oli itaalia perekonnast ja sealsest ämmast :) lugesin samal ajal ka A. Nekrassovi raamatud "Emaarmastus" ja leidsin sealt palju paralleele seoses Justini venna Iani naiseotsingute ja onu Joe eluga. Itaalia peredes siiski ruulib ema, eksole... tegelikult ka paljudes eesti peredes on pojad justkui emade käepikenduseks. seega sattusid mõlemad nendest raamatutest mu ellu just sobival ajal, aitasid teineteist lahti mõtestada.
ameerika elus hämmastas mind see kuivõrd on sealne ühiskond pigem tarbimiskultuur kui ühiskond - polegi võimalik jalgsi poodi minna, sest kõnniteed lihtsalt ei ole! tundub eesti oludes utoopiline! ja tõesti seda lugedes saan ma aru sellest, et seal saab kas muutuda kõige selle vastu ükskõikseks või muutuda roheliseks.
samas pisut oli see raamat ka laialivalguv, polnud nagu ühtset läbivat joont, mis kannaks raamatut edasi. võibolla oleks parem olnud kui peatükid oleks liigendatud - a la 11.09 temaatika, ameerika veidrused jne... 11.09 teemalised lood olid muidugi kõige paremini analüüsitud, aga see on ka muidugi väga tundlik teema.
aga tegelikult, ootan ma juba järge.... :)
2 comments:
aitäh...oot, kas selle puhul tegidki blogi? ;)
jah, tegin :) pole ju palju vaeva kui raamatud meeldivad :)
Post a Comment